10 järgiproovitud lauaviinamarja sorti Eestis kasvatamiseks

Oma aias või kasvuhoones kasvatatud värsked viinamarjad kõlavad eriti ahvatlevalt. Eestis saab avamaal edukalt kasvatada kümneid ning kasvuhoones lausa sadu erinevaid sorte.

Meie kliimas on sordi valiku puhul oluline saagi varasus ja kvaliteet ning taime haigus- ja talvekindlus. Varasus on neist olulisim – kui saak valmis ei saa, siis olgu muud omadused kui tahes head, meil kasvatamiseks see sort ei sobi.  Saare-Tõrvaaugu aiandi eestvedaja ja viinamarja entusiast, Harri Poom, tutvustab järgnevalt mõningaid vähenõudlikke lauaviinamarja sorte.

Täiuslik lauaviinamarjasort võiks olla võimalikult suurte marjadega, maitsev, seemneteta ning külma- ja haigusekindel, kuid kahjuks on nii, et kõike ühes ei saa. Igal sordil on omad tunnused, mis teeb just tema eriliseks.

Harri valis välja sordid just kvaliteedi tõttu – kõik need sordid on hea või väga hea maitsega, kuigi enamus seemnetega (v.a Somerset Seedless), marjadel on piisavalt suurust, et seemned söömisel segavaks ei osutuks (v.a Jubileinaja Novgoroda).

Siniste marjadega sordid

Zilga
Zilga on laialt levinud, kuigi igaühele ta oma veidi sültja sisu poolest ei pruugi meeldida. Zilga on varase ja rohke saagiga ning külmakindlaim järgnevaist sortidest (peab vasu kuni -35ºC), seega ei vaja talveks katmist. Zilga kevadine areng on varajane, mistõttu võib ta kahjustuda öökülmadega.

Juodupe
Juodupe on Zilgast pisut varasem ja ilma “klimbita”. Juodupe on maitselt magus ja saagikas sort, samuti hea talve- ja haiguskindlusega. Kergest talvekattest temale piisab.

Liiso
Liiso on üks varasemaid aretisi meil üldse. Ta vajab tolmlemiseks teist sorti enda kõrvale. Liiso tarjad (ehk kobarad) võiks olla suuremad, kuid tema marjad on suured ja maitsvad. Kasvuhoones on Liiso koos Dovgaga üks esimesi sorte, mida sööma saab hakata. Kasvukohaks sobib talle hästi ka avamaa. Talveks vajab kerget talvekatet.

Lillade marjadega sordid

Somerset Seedless
Punaseviljalistest on Somerset Seedless viimaste aastatega ülipopulaarseks saanud, ta pakub meile imemagusaid seemneteta vilju. See sort on väga paljude kasvatajate lemmik, sest on varase valmimisajaga ja suure saagiga. Kuigi viljad on tal väiksemad, on sageli ühel võrsel 3-4 viinamarja kobarat, kuid alles jäetakse vaid kaks alumist. Üks külmakindlamatest (talub kuni -32ºC), seega kerge talvekate on otstarbekas.

Guna
Guna on populaarsust kaotav, sest tema marjad kipuvad lõhenema ja tal on probleeme tolmlemisega. Kuigi ta marjad on suured ja maitsvad, siis sageli vihmadega lähevad marjad kergesti lõhki. Guna ei sobi kasvatamiseks kasvuhoonesse ja kannatab kuni -30ºC külma.

Širvinta ja Jadvyga
Širvinta ja Jadvyga sobivad nii õue kui kasvuhoonesse. Širvintal on ilusad ja hea maitsega marjad.

Ka Jadvyga on väga maitsev lauamari, ning varajase saagiga, kuid tema saagikus on enamasti keskpärane. Jadvyga on vastupidav nii talvele kui haigustele, kuid vajab meie oludes siiski talvekatet.

Kui siniseid ja punaseid sorte on rohkem avamaal kasvatamiseks, siis heledamatega keerulisem.

Širvinta
Jadvyga

Heledate marjadega sordid

Sukribe
Sukribe on heledatest viinamarjadest enim kasvatatud, on üsna hea maitse ja vastupidavusega. Sukribe on leplik kasvupinna suhtes ja võrsed puituvad tal hästi. Ka saagikus on tal üpris hea.

Jubileinaja Novgoroda
Hästi magus ning varajase saagiga, kuid paraku on tal väikesed marjad ja suured seemned. Lisaks ei ole ta igas kasvukohas kuigi saagikas, kuid see-eest vastupidav haigustele ja külmale (kuni -30ºC). Jubilei Novgoroda sobib suurepäraselt avamaal kasvatamiseks.

Dovga
Dovga on uuem viinamarjasort, kuid veel mitte piisavalt läbi uuritud. Siiani suurepärase mulje jätnud, väga magus, saagikas ja ultravarane. Kahjuks armastavad herilased seda sorti. Hea haigus- ja talvekindlusega. Dovga on üks vähestest heledaviljalistest sortidest, kes meil avamaalgi kvaliteetset saaki võivad anda.

Kõiki eelnevalt nimetatud sorte sobib kasvatada nii lõunaseina ääres (aiamaal), kui kasvuhoones (v.a Guna). Lagedal aiamaal viinapuu kasvatamine (nagu sõstrapõõsal) võib õnnestuda pigem Lõuna-Eestis, rannikul ja saartel. Normaalsel suvel (mis pole liiga külm, ega kuum) valmivad marjad ülaltoodud sortidel alates augusti teisest poolest, kasvuhoones saab marjadega maiustada juba juuli lõpul. Kõik need sordid taluvad vähemalt -25ºC (kui pole märgitud teisiti).