Murimäe tegus suvi

Käesolev aasta on tõesti soosinud viinamarja kasvatust Eestis.

Meil on ka olnud väga tegus suvi. Oleme saanud hea saagi nii oma istandikust kui ka Rõhu katseaiast. Murimäel kasvavad viinapuud alles kolmandat aastat, Rõhu katseaias juba kaheteistkümnendat aastat. Saaki koristame oma istanduses esimest korda, Rõhu viinamarjadest oleme veini valmistanud juba neli aastat.

’Hasanski’ marja saime umbkaudselt 300 kilogrammi, millest saab orienteeruvalt 150 liitrit veini ja ’Zilga’ viinamarja saime ligikaudu 450 kilogrammi, millest loodame umbes 200 liitrit veini teha.

Zilgast teeme punast kuiva veini ning Hansanskist poolkuiva roosat vein. Roosa vein saadakse Hasanski punastest viinamarjadest mahla pressimisel, aga ilma kestadel hoidmata, kuna kontakt kestadega on minimaalne, tuleb ka roosa värvus. Sellel aastal on Eestis kasvanud viinamarjade suhkrusisaldus väga hea (’Hasanski’ 22, ’Zilga’ 20 PRIX), tänu millele lisasuhkrut ei ole olnud vaja lisada, et soovitud alkoholisisaldus kätte saada.

Hea saagi nimel on ka kõvasti vaeva nähtud, ainult päikselisest ilmast siiski ei piisa. Oleme Murimäelt suve jooksul iga paari nädala tagant mitmekesi Maaülikoolile abis käinud.

Kes soovib täpsemalt teada, mida viinapuude hooldus tähendab, saab vaadata Maakodu videot, kus Kadri Karp tutvustab mõningaid tähtsamaid töid lähemalt.

Eesti kui veiniriigi idee on leidnud sel suvel laiemat kõlapinda tänu mitmete meediaväljaannete kajastustele. Koos Maaülikooli Rõhu Katseaiaga, oleme saanud osaks mitmest uudisloost. Juuli lõpus külastas ERR Rõhu Katseaeda just siis kui meil oli käimas saagikoristus. Videomaterjali ja artikliga saab lähemalt tutvuda ERR uudisteportaalis.

Eesti Maaülikooli aianduse osakonna juhataja Kadri Karp andis ka pikema intervjuu, milles selgitas lähemalt Eestis päikesepaiste kaldenurgast tulenevat positiivset mõju viinamarjadele. Eesti Maaülikooli teadlased loodavad jõuda peagi viinamarjasordini, mis on tervisele kasulike ainete poolest rikkam kui teised. Ka meie istandus ja viinamarjasortide valik ei ole kaugeltki veel lõplik ja valmis, mistõttu on Eesti teadlaste uurimustöö meile väga väärtuslik. Kadri avaldas arvamust, et selle aasta vein tuleb ühe parema maitsega aastakäigu vein, loodame, et ta jääb tulemusega rahule kui veini valmis saame.

Rääkisime Maalehele, kuidas käime Rõhul praktikal – aitame viinamarju kasvatada, teeme hooldustöid ja oleme abiks. Meie saame katsetada veinitootmist, tudengid saavad katseveine degusteerida ja veinist keemilisi analüüse teha. Kui Maaülikoolis esimesest saagist kääritati ise vein, siis edaspidi on see töö jäätud veinimeistritele. Koos üritamegi veini valmistamise protsessi paika saada nii, et maitse oleks hea ning põhjamaine vein tuleks lõunamaisest tervislikum.

Videoloos rääkis Kadri Karp veidi lähemalt just viinamarjade suhkrusisaldusest ning selle toimest. Kadri tõi välja, et punase veini tegemisel sõltub palju marjade kestadest, sest alkoholisisaldus tuleb suhkrust, aga veini maitse ja aroomid kestast.

Lisaks on juttu tulnud ka veini säilitamisest, mille võttis taas Kadri väga kenasti kokku videos Maalehele. Ka kõik Murimäe veinid on valmistatud võimalikult mahedalt, mistõttu tasuks veine hoiustada jahedas ja pimedas. Murimäe kinkekarbid võimaldavad veini kenasti säilitada või kaunilt kinkida. Muide, Tartus saab Murimäe veine osta Jardini Aianduskeskusest. Märkimist väärib fakt, et Murimäel on olemas kõik load veini tootmiseks ja müümiseks ning meie toodang vastab kõikidele nõuetele.

Rõhu katseaias käidud, võõrustasime ka Maaülikooli teadureid Murimäel. Rääkisime viinamarjapäeval kohalikust veinist ja vaatasime, kuidas rajada viinamäge mäe küljele.

Järgmine kajastus tuli oktoobris Tartu Postimehe poolt. Kohtusime taas ikka Rõhu katseaias, kus käimas oli Zilga saagikoristus. Saime isegi videopildis väikese intervjuu anda. Jutuks tuli ka vahva lugu Murimäe maiasmokkadest varastega. Meil oli tänavu nii, et enne kui saime kõik marjad korjatud, järgmiseks hommikuks olid rebased ära söönud kõik, mis olid veel alles jäänud.

Lisaks tööle istandikes, sai ka veidi tutvustustööd tehtud ja veinimaailmas silmaringi avardatud. Osalesime Eesti Väikepruulijate festivalil Tallinnas ning Tartus toidu- ja veinifestivalil, külastajate tagasiside oli väga julgustav! Koos EMÜ aianduse õppetooliga käisime ka konverentsil VitiNord2018, mis toimus sel aastal Rootsis ja Taanis. Igal kolmandal aastal saavad kokku põhjamaade veiniteadlased ja -tootjad, kes vahetavad konverentsil kogemusi nii viinapuude kasvatamisest kui ka veinivalmistamise tehnoloogiatest. Viinamarjakasvatuses olid peamisteks teemadeks kliima ja selle mõju veinimarjade kvaliteedile.

Kindlasti loodame, et meie vein maitseb ka paljudele teistele – lisaks kavalatele rebastele. Kel tekkis tõsisem huvi teada saada rohkem põhjamaise viinamarja kasvatamisest, veinide valmistamisest või proovida hoopis nende mekkimist – kõike seda saab meie juures Murimäel teha.